Tallinna Sadamast võib saada esimene IPT äri- ja hankemudelit rakendav ettevõte Eestis

AS Tallinna Sadam on käivitamas projekti, mille eesmärgiks on püstitada Muuga sadama 13. kaile teise korruse ramp. Ramp ehitatakse lisaks seal juba olemasolevale põhirambile. Ramp peab valmima 2022. aasta suveks.

Kuna rambi ehitus on tehniliselt keeruline ja ning selle tegemiseks on vähe aega ning eelarve on piiratud, siis otsustas Tallinna Sadam parimate projektipartnerite leidmiseks ning projekti teostamiseks kaaluda IPT hanke- ja ärimudelit rakendamist.

IPT hanke- ja ärimudeleid on kasutatud palju Soomes ning mujal maailmas, kuid mitte Eestis. Seetõttu otsustas sadam korraldada esmalt hanke pädeva IPT kogemusega konsultandi leidmiseks, kelle ülesandeks oleks sadama konsulteerimine IPT hanke ja teostuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Tallinna Sadama arendusosakonna juht Hele-Mai Metsal: „Me oleme väga uhked, et Tallinna Sadam esimese ettevõttena Eestis kaalub selle mudeli kasutamist. Kuna meil puudub aga varasem kogemus, siis on loomulik, et tahame olla kindlad mudeli sobivuses. Selleks ning sobivuse korral ka edasiste tegevuste läbiviimiseks me konsultanti vajamegi. Digitaalehituse klastri liikmetena oleme me kursis IPT mudeli võimalustega ning sestap oleme selle osas positiivselt meelestatud.“

Lihthange IPT konsultandi leidmiseks on avaldatud Riigihangete registris 231321.

Miks on IPT hanke- ja ärimudel nii eriline?

Digitaalehituse klastri IPT töörühma juht Tiit Hion: „See, et Tallinna Sadam sellise hanke läbiviimist kaalub on Eesti ehitussektoris väga suur asi. IPT mudel põhineb ausal, läbipaistval ning üksteisega arvestaval ja kõiki projekti osapooli hõlmaval meeskonnatööl.“

„IPT hangete puhul ei valita võitjaks kõige odavama pakkumise tegijat, vaid selle pälvib projekti teostamiseks kõige pädevam ja koostöövõimelisem meeskond oma summeeritud kogemustega. See annab suurema garantii, et tulemus tuleb maksimaalselt hea,“ lisas Hion.

Tänaste hankemudelite kõige suurem probleem on see, et need ei ole läbipaistvad, ei toeta koostööd. Ja kui koostööd ei ole, siis head tulemust ei tule. Eesmärgi täitmisel lähtutakse vaid sellest, mis lepingus kirjas. Näiteks on tavaline, et nende mudelite puhul surutakse kõik riskid töövõtja, ehk siis ehitaja-peatöövõtja kaela, kes omakorda neid alltöövõtjaile edasi delegeerida üritab.

Selliselt teostatud projektid ei vasta tihti ka tellija vajadustele. Sageli seetõttu, et tellija ise ei ole suutnud hanketingimusi piisavalt sisukalt kirjeldada. Või on projekteerija lähtunud projekteerimisel oma mugavusest ning ehitaja vaid hinnast. Lõppkokkuvõttes kui projekt ei õnnestu, saab ehitaja süüdistada tellijat, et see ei osanud küsida ning tellija saab süüdistada ehitajat, et see tegi ebakvaliteetset tööd jne. Tundub tavaline, kas pole?“

Erinevusi tavahanke ja IPT hanke puhul on palju ja neist saab täpsemalt lugeda siit.

Lõppeval aastal korraldas klaster IPT hankemudelite koolitusi. Sarnased koolitused on plaanis uuel aastal. Kes soovib koolituste kohta rohkem teada, võib kontakteeruda aadressil tiit@hades.ee