Digiehituse tulevikutegija on Sander Jaaniste

Sander Jaaniste magistritöö keskendub ohutusjuhtimise kitsaskohtadele ehitussektoris: töö raames valmis tehisintellektil põhinev digitaalne tööriist, tööõnnetuste ennustamise mudeli prototüüp aitab ehitusplatsil ohuolukordi ära hoida.

„Ohutuskorralduse assistent alüüsib ehitusplatsi dokumente ning annab nende andmete põhjal märku, kui varasemale kogemusele tuginedes on ilmnenud olukord, mis võib osutuda ohtlikuks ja vajab sekkumist,“ selgitab Sander Jaaniste. „Mudel võimaldab näha mustreid, mis võivad üksikuid dokumente analüüsides jääda märkamata.“

Praktilise iseloomuga magistritöö hõlmas seega ehitussektori tööõnnetuste põhjuste uurimist ning tehisintellektil põhinevate süsteemide kaardistamist, mis omakorda võiksid aidata ehitusplatsidel töötavatel inseneridel ohutusega seotud teemasid tõhusamalt juhtida.

„Minu lõputöö raames sai valmis suurel keelemudelil põhinev tööõnnetuste ennetamise ning ennustamise mudeli prototüüp. See lihtsustab tööohutuse koordinaatori tööd,“ selgitab Sander Jaaniste.

Mudeli edasiarendamiseks on head eeldused

Sander Jaaniste loodud mudelit on kerge kasutada, sest see ei eelda koordinaatorilt spetsiaalseid

IT- või tehisintellektialaseid teadmisi ning mudeliga suhtlemine käib läbi vabas vormis teksti kirjutamise.

„Kuna tegemist on populaarse keelemudeli ChatGPT baasil loodud tööriistaga, siis mudeli edasiarendamise võimalused on head, sest antud tehnoloogia on pidevas ja kiires arengus,“ sõnab Sander Jaaniste.

Tehisintellekt on ehitussektorile võimas tööriist

Tõhusalt ellu viidud ja tahvelarvutist kättesaadav andmeanalüüs jätab ohutuse koordinaatorile ka rohkem aega ehitusplatsil kohal olemiseks ning seal tähelepanekute tegemiseks, selle asemel et objekti kontoris arvutiga tööd teha.

„Tutvustasin ohutuskorralduse assistenti 2025. aasta kevadel ka Merko ettevõtteülesel seminaril. Ligi 160 kuulajat, kellest suur osa puutub igapäevaselt ehitusplatsidel kokku ohutusteemadega, tunnustasid teemapüstitust ja vastloodud uudne lahendus sai sealt palju positiivset tagasisidet,“ meenutab Sander Jaaniste. „Minu eesmärk oli näidata tehtud tööga, et tehisintellekt on võimas tööriist, mille kasutamisest võib ehitussektor saada suurt kasu. Toon esile, et tehisintellekti võimaluste rakendamine ehitusprotsessis andmetega seotud tööde lihtsustamiseks on efektiivne ning praktiline töövahend.“

Kokkuvõttes aitab Sander Jaaniste loodud tööriist teha järgmise sammu ehituse digitaliseerimiseks ning annab ühtlasi panuse selle heaks, et töökeskkond ehitusvaldkonnas oleks turvalisem ja ehitised valmiksid ohutult.

Digiehituse tulevikutegija Sander Jaaniste magistritöö

• Sander Jaaniste magistritöö kannab pealkirja „Tehisintellekti ja masinõppe kasutamise võimalused ohutuse juhtimiseks ehitusobjektil. Ohutuskorralduse assistent – mudeli prototüüp.“


• Töö juhendaja on Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Irene Lill, kaasjuhendaja Merko kvaliteediosakonna juht Eneli Liisma, kelle vastutusalas on Merko tööohutuse valdkond Eestis.


• Lõputöö kaitsti 2025. aasta juunis Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas hindele/hinnangule „suurepärane“.

Digiehituse tulevikutegija nominendid

Henry Artur Rikk mõõtis hoonete kooskõla ja rütmi

Henry Artur Rikk uuris oma lõputöös hoonete sobivust tänavaruumi konteksti Tartu maantee näitel. Lõputöö kannab pealkirja „Tänavaruumi tuletamine kahemõõtmelisest andmestikust. Fotoanalüüsi meetod olemasoleva arhitektuurse keskkonna kujundamisel“.

Uuriti Tartu maantee lõiku Sikupilli keskusest Stockmanni ristmikuni: töö mõõdab hoonete kooskõla ja rütmi võimalikult objektiivselt. Arhitektuuri analüüs on tehtud tasapinnaliselt 360-kraadistest fotodest ja omalt poolt loodud Pythoni programmist, mida kasutati hoonete pindade salvestamiseks.

Loodud töövoog ja spetsiaalprogrammid kasutavad alusandmetena seega sfäärilisi fotosid, millest moodustatakse fassaadide tasapinnalised projektsioonid, skaleerides need vastavaks asukohaga. Edasi liigub töö ruumi sügavusinfo esiletoomisele pildilisest andmestikust, mis toetub nn närvivõrgustike tehnoloogiale. Tegemist on korduvkasutatava töövahendiga, millega digitaalset maailma hallata.

Žürii kommenteeris, et „Tänavaruumi tuletamine kahemõõtmelisest andmestikust“ on keerukas ja arhitektuurilise väärtusega töö, osaliselt ka psühholoogilise suunaga. „Huvitav ja „kastist välja“ mõtlev lähenemine. Jäi kõigile tugevalt silma,“ hindavad nad.

Magistritöö „Tänavaruumi tuletamine kahemõõtmelisest andmestikust. Fotoanalüüsi meetod olemasoleva arhitektuurse keskkonna kujundamisel“

• Autor: Henry Artur Rikk


• Kool: Eesti Kunstiakadeemia


• Juhendajad: Martin Melioranski, Ingmar Melioranski, Eik Hermann

Terke Kram võttis fookusesse päikeseenergia

Terke Krami magistritöö uurib, kas lihtsad geomeetrilised näitajad võivad pakkuda usaldusväärset teavet päikeseenergia potentsiaali kohta linnaplaneerimise varajastes etappides, kasutades juhtumiuuringuna Tallinna.

Arvestades linna põhjalaiust ja Eesti üha tugevnevat pühendumust taastuvenergiale, püstitab töö küsimuse, kas sellised ruumilised näitajad nagu ehitise suletud netopindala, suhe krundi pindalasse (FAR), taevavaatefaktor (SVF), taeva avatusfaktor (SEF) ja vaba ruumi suhe (OSR) võivad anda piisava sisendi, et hinnata päikese kättesaadavust enne arhitektuursete detailide kavandamist.

Analüüsi tulemusena ilmnes selge seos vormi ja päikese kättesaadavuse vahel. Katsetatud näitajatest osutus taeva avatusfaktor kõige järjepidevamaks näitajaks vertikaalse päikesekiirguse prognoosimisel, eriti tihedama hoonestuse puhul. Lõpptulemus ei ole universaalne valem, vaid töötav metoodika, mida saab rakendada varajases planeerimisfaasis, kus muutmisvõimalused on kõige suuremad.

Žürii hinnangul on tegemist väga andmerohke ja metoodiliselt põhjaliku tööga: „Palju analüüsi ja graafikat. Väga nägus töö, millest on võimalik edasi arendada teadusartikleid.“

Magistritöö: „Päikeseenergia kättesaadavuse hindamine varajases projekteerimisfaasis linnaruumi näitajate ja disainilahenduste uurimise abil Tallinna kontekstis“

• Autor: Terke Kram


• Kool: TalTechi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia


• Juhendajad: Francesco De Luca, Ioannis Lykouras

Artikkle ilmus EhitusEST portaalis

Kirjutas: Meediapilt