Digiehituse tulevikutegija 2025 nominendid on selgunud!

Aasta tulevikutegija konkursi nominendid on selgunud, võitja kuulutatakse välja 2. detsember pidulikul Ehitus2025+ auhinnagalal.

Seekord laekus konkursile 12 lõputööd, millest valisid Digitaalehituse klastri liikmed välja kolm parimat.

Digiehituse tulevikutegija 2025 nominendid on:

Terke Kram: “Päikeseenergia kättesaadavuse hindamine varajases projekteerimisfaasis linnaruumi näitajate ja disainilahenduste uurimise abil Tallinna konekstis”

Magistritöö uurib, kas lihtsad geomeetrilised näitajad võivad pakkuda usaldusväärset teavet päikeseenergia potentsiaali kohta linnaplaneerimise varajastes etappides, kasutades juhtumiuuringuna Tallinna. Arvestades linna põhjalaiust ja Eesti üha tugevnevat pühendumust taastuvenergiale, püstitab töö küsimuse: kas sellised ruumilised näitajad nagu ehitise suletud netopindala suhe krundi pindalasse (FAR), taevavaatefaktor (SVF), taeva avatusfaktor (SEF) ja vaba ruumi suhe (OSR) võivad anda piisavat sisendit, et hinnata päikese kättesaadavust enne arhitektuursete detailide kavandamist. Analüüsi tulemusena ilmnes selge seos vormi ja päikese kättesaadavuse vahel. Katsetatud näitajatest osutus SEF kõige järjepidevamaks näitajaks vertikaalse päikesekiirguse prognoosimisel, eriti tihedama hoonestuse puhul. Lõpptulemus ei ole universaalne valem, vaid töötav metoodika, mida saab rakendada varajases planeerimisfaasis, kus muutmisvõimalused on kõige suuremad.

Sander Jaaniste: “Tehisintellekti ja masinõppe kasutamise võimalused ohutuse juhtimiseksehitusobjektil. Ohutuskorralduse assistent – mudeli prototüüp”

Magistritöö keskendub ohutusjuhtimise kitsaskohtadele ehitussektoris ning pakub võimaluse valdkonna tõhustamiseks. Töö raames valmis tehisintellektil põhinev digitaalne tööriist, tööõnnetuste ennustamise mudeli prototüüp, mis aitab ehitusplatsil ohuolukordi ära hoida. Ohutuskorralduse assistent analüüsib ehitusplatsi dokumente ning annab nende andmete põhjal märku, kui varasemale kogemusele tuginedes on ilmnenud olukord, mis võib osutuda ohtlikuks ja vajab sekkumist. Mudel võimaldab näha mustreid, mis võivad üksikuid dokumente analüüsides jääda märkamata. Tahvelarvutist kättesaadav andmeanalüüs jätab tööohutuse koordinaatorile rohkem aega ehitusplatsil tähelepanekute tegemiseks, selle asemel, et objektikontoris arvutiga tööd teha. Andmetega seotud tööde lihtsustamine tehisintellekti abil on praktiline ja efektiivne lahendus, aitab digitaliseerida ehitust ning aitab kaasa turvalisemale töökeskkonnale.

Henry Artur Rikk: “Tänavaruumi tuletamine kahemõõtmelisest andmestikust”

Arhitektid on aastasadu lähtunud Leon Battista Alberti poolt defineeritud erialasest toimeloogikast – magistritöö dimensioonide vahelist üleminekuala mõtestav projekt on tähelepanuväärne lisandus sellesse diskussiooni. „Tänavaruumi tuletamine kahemõõtmelisest andmestikust: fotoanalüüsi meetod olemasoleva arhitektuurse keskkonna kujundamisel“ uurib hoonete sobivust tänavaruumi konteksti Tartu maantee näitel. Loodud töövoog ja spetsiaalprogrammid kasutavad alusandmetena sfäärilisi fotosid, millest moodustatakse fassaadide tasapinnalised projektsioonid, skaleerides need vastavaks asukohaga. Edasi liigub töö ruumi sügavusinfo esiletoomisele pildilisest andmestikust, mis toetub nn närvivõrgustike tehnoloogiale. Tegemist on korduvkasutatava töövahendiga, millega digitaalset “maailma“ hallata. Loodav valgus- ja haljastuslahendus on justkui pinnapuude kõikide võimaluste paletist. Kontseptuaalselt on eeskujuks muusikateooria ja selle sidumine linnaanalüüsi ning kaasaegsete tehnoloogiate võimalustega.