Rass: Ehitussektori probleeme ei kannata edasi lükata

Eesti ehitussektorit vaevab hulgaliselt probleeme, millega tegelemist ei saa enam edasi lükata. Sellise tõdemuse ütles IPT Allianssi hankemudelite koolitustsükli lõpuseminaril välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Jüri Rass.

Rass lisas, et probleemidega tegelemine ehitussektoris saab alguse nende tunnistamisest. “Täna oleme seisus, kus ehitusvaldkond vajab mitmeid uuendusi, mida saab ellu viia vaid siis, kui muutuvad ka töökultuur- ja eetika.”

Eesti ehitussektori tänased probleemid üle terve töövõtuahela on madal tootlikkus ja aegunud tavad, mis saavad alguse kehvast meeskonnatööst ning vähesest motiveeritusest. Lisaks tekitavad probleeme nõrgad projektlahendused, halb kommunikatsioon osapoolte vahel, venivad menetlused, ametnike otsustamatus, motiveerimata otsused, vead ehitusprojektides, kehv ehituskvaliteet, venivad tähtajad jne.

Selle olukorra parandamiseks ning töökultuuri edendamiseks viis Digitaalehituse klaster koostöös Brainteam OÜ-ga perioodil 30.01.2020 – 30.06.2020 läbi IPT Allianss hankemudelite-alase koolitusprogrammi. Koolitustel osales 21 ehitusvaldkonna tippspetsialisti nii era kui avalikust sektorist, kes omandasid projektiteostuse põhimõtetest nii teoreetlised teadmised kui ka alustuseks vajalikud praktilised oskused.

IPT Allianssi hankemudel võrreldes kasutusel olevatega võimaldab luua paremat väärtust projekti tellija rahale, sest tellija ja teostajad moodustavad ühtse meeskonna ehk alliansi, kes projekti edule keskendudes lähtuvad koostöö, usalduse ja läbipaistvuse põhimõtetest.

Näide, kuidas erinevad traditsioonilised ja IPT Allianssi projektilepingud

Traditsioonilised lepingud, mis rõhuvad töövõtja ja tööandja suhtele ja kus on täpselt fikseeritud osapoolte vastutused ja kohustused:

• ehitaja on kohustatud teostama töö lepingu järgi ning vastavalt üldjuhul puudulikele lähteandmetele tugineva lepingu üksikasjalikele nõuetele, mida on hiljem väga keeruline muuta. Projekti huve silmas pidades oleksid muudatused aga mõistlikud;


• tellija delegeerib ja ehitaja võtab enda kanda kõik riskid, mis projekti jooksul võivad ilmneda;


• ehitaja teadvustab ja nõustub, et lepingu osapoolena kannab ta täit vastutust kõikides asjaoludes, mis on seotud lepingu ülesannete täitmisega ning lepingu objekti teostamisega.

Integreeritud koostöölepingud, kus vastutus on jagatud ning eesmärgile pühendutakse koostöös:

• projekt teostatakse innovaatiliselt, ühiselt koostöös ja tõhusalt nii, et see toetab kõiki osapooli saavutama projekti parimat lõplikku tulemust;


• projekti tulemuse ees vastutatakse ühiselt;


• kõik otsused, mida langetatakse, teenivad hankeobjekti parimat tulemust;


• ei langetata otsuseid, mis rikuvad tahtlikult osapoolte õigusi ja ootusi.

Toimunud koolituse läbiviijad rõhutasid, et teavitustöö uutest võimalustest ning paremini toimiva ehitussektori arendamiseks on äärmiselt oluline.

Digitaalehituse klastri juhatuse liige Tiit Hion: “Olukord sektoris vajab muudatusi, kuid me oleme saanud palju teadmisi soomlastelt, kes on IPT Allianssi hankemudeleid juba üle 10 aasta väga edukalt kasutanud. Meie asi on nüüd need teadmised ja kogemused Eestisse tuua ning IPT Allianssi koolituste korraldamine oli esimene ettevõtmine selles vallas. Analoogseid koolitusi tuleb aga lähiajal veelgi.”

Suuri muudatusi sektori arendamiseks plaanib ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Jüri Rass: “Teades ehitussektori olukorda, oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostöös era ja avaliku sektoriga alustanud ehituse pika vaate kujundamist. Selleks oleme kaardistanud probleemid ning pannud paika tegevuskava nende lahendamiseks. Me ei tee seda üksi, vaid tegevuskava planeerimisse oleme kaasanud eraettevõtteid, omavalitsusi, riigiasutusi jne. On oluline, et tegevuskava koostamisel saaksid kaasa rääkida kõik osapooled üle ehituse elukaare.”

Ehituse pikk vaade valmib selle aasta sügiseks ning see saab aluseks uute poliitikate kujundmisel ehitussektori arendamisel.