Põhjamaade riikidega ühistööst ehitusvaldkonna digitaliseerimisel – siin peituvad suured võimalused!

24.10.2022

Meil on tulenevalt oma ajaloost ja kultuurist Põhjamaadega palju ühist, olgugi et ametlikult meid nende sekka ei loeta. Praktikas on meil aga tugev seos muuhulgas nii äritegevustes kui ka sidusal innovatsiooniloomel – seehulgas ehitusvaldkonna digitaliseerimisel. Koostöö väljendub näiteks ühises Nordic BIM Hub initsiatiivgrupis, mille juured on veel omakorda globaalses ja mõjukas buildingSMARTis. Hiljuti said Põhjamaad koos Eesti ja Leeduga Taanis kokku, et pidada digitaalehituse temaatikatel kaks päeva sisukat arutelu. Kohapeal käinud Digitaalehituse klastri juhatuse liige Hendrik räägib lähemalt!

 


Digipädevad naabrid! 


Vaadates viimast digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit DESI (Joonis 1), ongi seesama Põhjamaade seltskond priimustena eesotsas. DES indeks jälgib Euroopa Liidu riikide edusamme digitaalse konkurentsivõime vallas. Ka Eesti on teiste seas vägagi heal kohal, digitaalsete avalike teenuste vaatest paistame välja lausa eesrindlikult! Ehitussektori vaatest on meil olemas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel arendatav e-ehituse platvorm koos oma BIM põhiste ehitusloa menetlustega. Antud arengud jäid silma isegi kaugele arenenud Põhjanaabritele, tehes meie poolt tehtud riikliku digikaksiku demo peale kollektiivselt suuri silmi!   


Ehitussektori ise on aga teadupärast üks kõige vähem digitaliseeritutest, kuid siin võibki peituda meie koostöö edu võti – rahvusvahelistel digitaalehituse põhimõtetel (buildingSMART, ISO/CEN) koostöö sarnase taustaga edumeelsemate “digitiigrite” vahel!  


 


Rahvusvaheline “avatud BIM” kogukond 


buildingSMART taga on globaalne kogukond, mis on pühendunud ehitusvaldkonda digitaalsete avatud põhimõttel lahenduste arendamisele. buildingSMARTi poolt loodav aitab teha sektoris digitaalsemat ja seeläbi vahetumat ning efektiivsemat koostööd üle terve ehitusprojekti elukaare. Tuntumaks  lahenduseks on seejuures IFC, mis on standardiseeritud ja digitaalne viis ehitatava kirjeldamiseks 


buildingSMARTil on rahvusvaheline juhtorganisatsioon ning riigiti omad väiksemad kogukonnad. Varasemalt eksisteerisid organisatsioonis regionaalsed ühendused, näiteks buildingSMART Nordic, kuid täna paraku enam mitte. 


 


Eesti Digitaalehituse klaster 


Eestis veab ehitusvaldkonna digitaliseerimist Digitaalehituse klaster. Klaster arendab kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil ehitussektorit ning populariseerib ausate äritavade ja -mudelite kasutamist, eesmärgiga toetada klastri liikmete ärisid nii kodu- kui välismaal.  


Klaster keskendub teadmiste põhise ehituse arendamisele, kaasates selleks valdkonna parimaid juhte ja spetsialiste. Koostööd tehakse nii riigi kui ka kohalike omavalitsustega. Klaster korraldab rahvusvahelise kogemuse omandamiseks õppereise, koolitusi ning edendab koostööd tehnoloogiliste arenduste ja toetava regulatiivse raamistiku loomiseks.  


Hetkel kuuluvad klastrisse 54 ettevõtet ja 4 kõrgkooli. Samuti on kaasatud mitmed partnerid (MKM, RAM, Tallinna linn jne). Kokkuvõttes on seotud osapoolte ahel alates koolipingist-ülikoolidest, riigist ja omavalitsustest kuni ehitustegevuse mõttest tellijate, projekteerijate, ehitajate ja haldajate ning IT teenuse pakkujateni välja. Üks digiteadlik seltskond üle terve elukaare! Seejuures on klastriga oodatud liituma ka kõik teised digitaliseerimises võimalust nägevad organisatsioonid! 


Hiljuti sai sõnastatud klastri strateegia aastateks 2022-2025, millega saab tutvuda siin. 


Seni on projekti kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fond meetme „Klastrite arendamise toetamine“ raames. Tänaseks on töö käimas ka näiteks LIFE IP BuildEST läbi.

 


Põhjamaade digitaalehituse edendajad kohtusid Taanis 


Septembris said Põhjamaade ning Eesti ja Leedu ehitusvaldkonna digitaliseerimist vedavate organisatsioonide esindajad kokku Taanis, et arutada tänaseid tegevusi ning võimaliku veelgi tihedama koostöö puutepunkte. Kõikides riikides eksisteerivad sarnased organisatsioonid Eestiga. 


Kohtumisel osalenud organisatsioonid ja esindajad: 



  1. buildingSMART Norway (Alexander Brage Hansen) 

  2. buildingSMART Finland  (Annina Lehikoinen)

  3. BIM Alliance Sweden (Kurt Löwnertz, Susanne Nellemann) 

  4. buildingSMART Denmark (Peter Bo Olsen, Ole Berard) 

  5. Estonian Digital Construction Cluster (Hendrik Park) 

  6. Lithuanian Construction Association (Vaidotas Sarka) 

  7. BIM Iceland (Ingibjörg Birna Kjartansdóttir, Hjörtur Sigurðsson) 


Osad antud riikidest on seejuures buildingSMART ametlikud liikmed (Norra, Soome, Rootsi, Taani), teised aga vaatlejad (Eesti, Island ja Leedu). Varasemalt ühendas neidsamu osapooli ka ametlik buildingSMART Nordic, kuid täna ollakse ülevaltpoolt tulnud muudatuste tõttu koondunud Nordic BIM Hub nimelise initsiatiivgrupina. 


 


Riigiti uuendused ja suunad digitaalehituse vallas 


Kohtumisel anti riikide esindajate poolt ülevaade viimasel ajal toimunust, sealhulgas muredest-rõõmudest ning ka tulevikuplaanidest. Võib öelda, et kõnelustes oli sarnasusi nii välja toodud tegevussuundades kui ka väljakutsetes nii innovatsiooni vedavate organisatsioonide kui ka digitaliseerimise teekonnal riikidena laiemalt. 


Innovatsiooni vedavate organisatsioonide vaatest toodi välja vajadust teha vahetut koostööd sektori üleselt ja seda kuni poliitilise tasemeni välja.  Seejuures väiksemate riikide poolt kõlas mõttena parimate praktikate korjel piiri taha vaatamise olulisus, sest piiratud (inim-)ressurssidega kaugele ei jõua. Siinkohal oli ehk parim näide islandlastelt, kes ütlesid kohe otse välja, et nemad käivadki laiast maailmast süsteemselt  parimaid praktikaid kogumas, aga eriti just Taanist.  


Kaugeltki piiritute võimalustega polevat ka suuremate riikide tegevus, kuna arendustegevus on teadupärast alati kulukas ning vajab välist rahastust või võimet arendust ise läbi viia. Probleemiks on see, et sektori vajadused ja ootused on pidevas muutuses. Samuti muutuvad ärimudelid. Olulisena nähakse võimekust endale ise tekitada jooksev tuluallikas (liikmemaksud, lahendused-teenused, seminarid) või kaasates rahastuseks vahetult sektori osapooli, nagu teevad seda soomlased.   


Selleks aga, et ka juba käimas olevad arendustegevused oleksid edukamad, ei tohiks soomlaste sõnul ära unustada sisekommunikatsiooni parendamist. Soomlastel on suvest alates olemas oma klastri siseveeb, aga ka meie saime siinkohal mainida, et meiegi siseveeb on juba väljaarendamisel. 


Tehnoloogilisest vaatest räägiti uue infra-valdkonna täiendustega IFC 4.3 võimalustest ja juurutamisest ning ka mudelite endi infonõuete kirjeldamisest ja kontrollimisest ning seda toetavatest lahendustest. Siinkohal tuli norrakatelt konkreetne pakkumine nende Model View Definitions (MVD) peale üles ehitatud Statsbyggi BIM nõuete defineerimise kontseptsiooni SIMBA laiemalt siinses regioonis ülevõtmiseks. Samas aga tõstatus kohati analoogse uue alustehnoloogia Information Delivery Specification (IDS) eelistamine buildingSMART International enda poolt. Eks see maailm olegi väga võimalusterohke ja kirju, mida tunnistavad ka Nordic BIM Hubi osalised. 


Lisaks ehitusinfomudelitele ja mudelite andmesisule räägiti lisaks laiemalt ehitusprojekti elukaare-ülesest info korraldusest läbi standardiseeritud põhimõtete (EVS-EN ISO 19650-1:2018). Seejuures tõdeti, et UK, Prantsusmaa ja Saksamaa on valdkonnas meist tugevalt ees. Taanlased rääkisid, et on standarditega süsteemsemalt alustanud pool aastat tagasi ning näevad seda kui mitmeaastast iteratiivset protsessi koostöös sektoriga. Strateegiliselt arendatakse lahendusi riiklike olemasolevate praktikate baasilt. Leedu esindaja lisas seejuures, et juhendmaterjalide endi asemel tasuks luua hoopis praktilisi lahendusi/dokumente, pikkides neisse siis omakorda mõõdukas mahus juhendavat sisu. 


Klassifitseerimisest rääkides tulid jutuks põhiliselt CCI/CCS ja CoClass, mis on aga igati hea uudis Eestile – on ju meilgi juurutatamisel nendega analoogne kohalik CCI-EE. Siinkohal on jällegi mängus põhjamaade omavahelised seosed – kõikide nimetatud klassifikaatorite juured asuvad Taanis. Ühe standardite teemal värske eduloona märgiti BIM ning EPD (Environmental Product Declaration) sidusas kontekstis prantslaste eestvedamisel hiljuti valminud asjakohast andmemallide (Data Template) standardit ISO 22057:2022 – see olla “tõesti väga hea”!  


Samas tunnistati mitmeid ühiseid muresid digitaliseerimise teemal. Näiteks tõstetati ühise probleemina üles see, et arhitektide ja ka ettevõte juhtiva taseme osapoolte kaasamisel on tänaseni suuri väljakutseid. Mõttena tekkis isegi idee korraldada juhtidele eraldi rahvusvahelisi konverentse. Teisalt praktilisest vaatest kerkis murekohana, et infonõuete defineerimisel on levinud palju halbu praktikaid – Leedu kogemuse näitel isegi selliseid, kus tellijaid ise küsitavast aru ei saavatki. Rääkimata siis oskusest saadud tulemit ehitustegevuse lõppedes praktikas rakendada… 


 


Kokkuvõte 


Kohtumise järel tekkis riikide vahel üldine mõistmine, et koostöö peab suurendama! Muuhulgas võeti plaani buildingSMART International ühendusse võtmine selleks, et põhjamaa riigid saaksid ametlikult taas üheskoos teemas sõna võtta. Lisaks tekkis mõte, et võiksime ühises regioonis uuendada BIM rakendamise deklaratsiooni (viimati uuendatud 2011, 2008a.) ning suurendada praktilist ühist arendustegevust ja jagada riikides toimuvate temaatikatel ürituste kalendreid ja meililiste. Vahetu koostöö tegemise mõttena tekkis idee, et edaspidi võiks füüsilisel kujul kokku saada 2-3x aastas. 


Koos olles oleme ehk maailma mastaabis väikesed, aga see-eest paljudest teistest (digi-)võimekamad ja agiilsemad – niimoodi aga saabki tänapäeval kiiremini ja kaugemale! Koostöödeni!