Olukord on s**t, aga see on meie tuleviku väetis

Olukord on s**t, aga see on meie tuleviku väetis. Kuldsed sõnad Lennart Merilt. Nii tõesti on, koroonakriis avaldab negatiivset mõju igale eluvaldkonnale, aga rasketel aegadel peab püüdma siiski optimistlikuks jääda ning otsima uusi võimalusi, kuidas hakkama saada ja edasi minna. Nii on see ka ehitussektoriga.

Kui täna saadakse selles sektoris veel vaatamata süvenevatele tarneraskustele ja tööjõu puudusele hakkama, siis lähitulevikus läheb olukord keerulisemaks. Plaanitud tellimusi hakatakse tühistama, süvenevad tarneraskused, ilmnevad tööjõu- ning makseprobleemid, pankrotid jne.

Kaugtöö vead ja head

Need, kel vähegi võimalik, on suundunud kodukontoritesse ning vaid nädalaga on suudetud tõestada, et meie eludes on olnud palju üleliigset tarbimist – aja, kütuse, kontoripindade ja palju muugi osas. Tuleb välja, et me suudame ja saame digilahenduste abil töötada väga hästi ka distantsilt. Mitte muidugi kõik ja mitte alati, aga väga suures osas küll.

Jah, ehitaja ei saa teha kaugtööd, kuid projekteerijad, arhitektid, insenerid ja tehnikud saavad ning nad ei pea iga päev istuma liiklusummikutes, kulutama kütust ning kallist kontoripinda. Sellisest töötamise viisist on meil palju võita.

Vestlustest kolleegide ja äripartneritega on selgunud, et veebikoosolekud kipuvad olema tavapärastest isegi efektiivsemad, sest me raiskame vähem kütust ja aega, mis kulub ühelt koosolekult teisele sõitmiseks. Lisaks ei kuluta me aega ka inimlikule, aga sageli siiski ebavajalikule lobisemisele.

Kaugtööd saab igaüks teha seal, kus talle parasjagu sobib. Enamasti siiski kodus. Eks see nõuab ka omajagu distsipliini ning iseseisvat tööd. Ja muidugi harjumuste muutmist. Kui me aga need oskused hästi omandame, siis võidame me rohkem aega ka iseenda ja lähedaste jaoks. Mainimata ei saa jätta ka seda, et selline töö ümberkorraldus on ka tohutu võit keskkonnale.

Kui pandeemia kestab ning inimesed on sunnitud pikemalt kodus olema, siis on tõenäoline, et ettevõtted ja inimesed harjuvad uue töökorraldusega ära ja ei tahagi väga oma vanade mustrite juurde tagasi pöörduda. Kui olukord tõesti selliseks kujuneb, siis ei vaja me enam nii massiliselt suuri kontoripindasid majutavaid ärihooneid.

Võimalik, et neile leitakse teine funktsioon. Üks võimalus on, et paljudest neist saavad sellised sotsialiseerumise kohad, kus firmade inimesed aegajalt kokku saavad. On ju selge, et mingit tüüpi koosolekud või muud üritused vajavad sotsiaalset komponenti. Kogu elu ei saa netti kolida.

Juhul kui lähebki nii, et kaugtöö tegemise osakaal tõuseb, siis tuleb töö tegemise kohad, enamasti inimeste eluruumid selleks vastavalt ka kohandada. Võimalik, et eluruumide juurde hakatakse edaspidi rohkem kabinette ja kodukontoreid kavandama.

See on aga ehitussektorile huvitav väljakutse. Arhitektid, sisekujundajad ja insenerid on need, kes suuresti kujundavad seda, kuidas inimesed elavad ja töötavad ning ehk just praegu on õige aeg kujundada ümber ühiskondlikke mõttemalle ja käitumismustreid.

Innovatsioon, mis säilitab töökohti

Rasketel aegadel tulevad ilmsiks inimeste tõelised väärtused ja hoiakud. On palju neid, kes satuvad sügavale stressi ning lasevad end muredel kaasa tõmmata ning ei näe pimeduses valgust. Muidugi on ka neid, kes kasutavad olukorda ära ning tegutsevad teiste arvel vaid isiklikest huvidest lähtudes. Ent on ka neid, kes pigem näevad raskustes ja probleemides võimalusi.

Lähiaegadel peavad ehitussektori ettevõtete juhid tegema valikuid, kas jätkata vaid oma eesmärke silmas pidades või teha teistega koostööd. Sõna “koostöö” on ehitussektoris sageli tundmatu mõiste, kuid just nüüd on võimalik sektor paremini koos tööle panna. Kriisi sattunud ühiskonnas on juba kõlanud üleskutseid – katsuge aru saada teiste osapoolte hädadest, proovige nendega arvestada, rääkige üksteisega ja leidke kokkuleppeid.

On tõenäoline, et selliselt talitades jääb rohkem ettevõtteid ellu ja töökohti alles. See oleks innovatsioon, mis isegi ei nõuaks suuri investeeringuid tehnoloogiasse. Peab vaid investeerima empaatiasse. Tulemuseks on tugevam koostöövõrgustik ja parem ühiskond.

Riik on kaalunud juba mõnda aega kontratsüklilist investeerimist ehitistesse ning valitsuselt tulnud sõnumite ja ka tegude põhjal on alust arvata, et sedapuhku nii ka toimitakse. On teada, et neid investeeringuid finantseeritakse laenudest, mida hakkame meie maksumaksjatena võlausaldajatele tagasi maksma. Ilmselgelt ei taha me lubada, et neid vahendeid kasutatakse nii nagu see meil praegu kombeks on ehk läbipaistamatult ja paraku ka ebaefektiivselt.

Kuidas tagada aga ehitussektori projektides nende rahade läbipaistev kasutamine ning kuidas teha nii, et ehitusprotsessi kõik osapooled, alates tellijast ja lõpetades väikeste alltöövõtjatega kasutaksid seda raha vastutustundlikult ja ühises koostöös? Vastuseid ei pea kaugelt otsima. Selleks on olemas täiesti töötavad lahendused. Avalikke vahendeid investeeriv hankija saab kasutada koostööl, läbipaistvusel ja usaldusel põhinevaid hankemudeleid nagu Allianss/IPT. See oleks viis kuidas tagada maksumaksjate raha läbipaistev kasutus ja võimalus säilitada ettevõtteid ja töökohti ka kriisiolukorras.

Ehitussektori ettevõttetel, kes tahavad peagi algavast langusest koostöös välja tulla, on võimalus liituda Digitaalehituse klastriga, et leida koos lahendusi parema tuleviku ehitamiseks.

Loodan südamest, et meil kõigil jagub tarkust sellest kriisist tugevamatena ja targematena välja tulla. Nii et me mõne aja möödudes saaksime tõesti öelda, et see kriis oli rammus väetis parema ja tervema tuleviku rajamiseks.