Klastri Hiina õppereisilt – meil pole häbeneda vaja

Väikeses Eestis ollakse arvamusel, et suured riigid on meist igas valdkonnas edukamad, sest neil on rohkem võimalusi ja raha teha uusi asju ning olla innovaatilised, kuid tegelikult oleme tihti liiga enesekriitilised, kirjutab digitaalehituse klastri juhatuse esimees ning Sirkel&Mall tegevjuht Madis Avi.

Eriti suure aukartusega vaadatakse meil aasiamaade digitehnoloogia arendajate poole ning ennast nendega võrdlema ei kiputa. Eks see on natuke selline eestlaslik alaväärsuskompleks, millest tegelikult võiks siiski üle saada. Meil pole häbeneda midagi –oleme tublid ja maailmatasemel. Seda koges digitaalehituse klastri 24-liikmeline delegatsioon Hiina visiidi jooksul, kus Eesti ehitusettevõtete, arhitektuuri-ja projekteerimisbüroode, kinnisvarahaldajate, Tallinna linnavalitsuse ja riigi esindajad külastasid Shanghai ja Pekingi teadusasutusi, ehitusettevõtteid, tehnoloogiaarendajaid, suhtlesid kohalike suunanäitajate ning Hiinas elavate eestlastest arhitektidega.

Eestis on ehitus maha jäänud

Eestis on ehitus valdkond, mis on ajale jalgu jäänud ja vajab arendamist. Eestil on e-tervis, meil on kõikvõimalikke IT-lahendusi, aga ehitussektoris on läbi digitaalsete lahenduste veel palju ära teha.

Hiina reisil nägime, et ka hiinlastel on meiega sarnased probleemid. Digiehituse arenduste osas on jõutud sarnasele tasemele, aga vahe on selles, kuidas arendused sünnivad. Hiinas otsustas kommunistlik partei, et mudelprojekteerimine tuleb ehituses kasutusele võtta ning kõik ettevõtted ja teadusasutused on asunud käsku täitma. Kuna paljud ehitusettevõtted kuuluvad ka riigile, siis partei otsused ei ole diskuteerimiseks. Väga kaugele nad BIMi ehk mudelprojekteerimisega pole siiski veel jõudnud ja esialgu kasutatakse seda ehitusprojektides umbes 5-15 protsendi ulatuses.

Meile võib selline nii-öelda ülevalt tulnud käsk tunduda imelik, kuid tänu sellisele otsustusmehhanismile toimuvad Hiinas muudatused väga kiiresti. Seega on oht, et paari aastaga jääme neist mudelprojekteerimises maha. Selleks, et nii-öelda rongil püsida, peaksime Eestis rohkem tähelepanu suunama ettevõtetevahelise koostöö tõhusamaks muutmisele.

Moodsa tehnoloogia kaasavad katsetused

Suurandmete (BIG Data) kasutus –see on teema, mis ehitussektoris tuleb aina enam päevakorda. Tsinghua Ülikooli arhitektuuri osakonnas tutvustati meile, kuidas wifi võrgu kaudu kogutakse andmeid töötajate liikumise kohta ehitusplatsil ja selle alusel saab teha järeldusi inimeste käitumismustrite kohta, mida võiks kasutada ehituse planeerimisel.

Ehitusvaldkonnale spetsialiseerunud IT-ettevõttes Glodon kasutatakse tehisintellekti-kaameraid töötajate ohutuse jälgimiseks, tuvastades valesid tööasendeid ja isegi ehitajate väsimuse tundemärke. Mõlemad näited olid äärmiselt huvitavad ning tekitasid palju mõtteid, kuidas suurandmeid veelgi efektiivsemalt rakendada saaks.

Mudelprojekteerimise protsess on killustatud, sest erinevate töölõikude jaoks kasutatakse mitmeid tarkvarasid: Bentley, Autodesk, Dynamo ja Trimble Tekla. Lisaks on mitmed suurettevõtted loonud oma programme, aga BIMi mõistes olulised andmed üle ehituse elukaare veel ei liigu ja mudel on kasutusel peamiselt projekteerimise 3D-visualiseerimiseks.

Sisearhitekuuri valdkonnast tutvusime arendusega, mille abil sai reaalajas teha renderdusi ja BIM kataloogist sisse importida materjalitootjate 3D-objekte.

Tänu pidevale vajadusele elamispindade ja infrastruktuuri järele on ehitustegevus väga aktiivne. Suurlinnade servas olevad tehased toodavad õhusaastet, mis kriitilisele piirile jõudes sunnib autoliiklust piirama ja isegi inimesi kodudesse –oma õhupuhastite juurde jääma. Saaste vähendamiseks on riiklikul tasandil võetud ette mitmeid meetmeid ja loodetavasti toimib käsuahel ka selles suunas kiiresti. Shanghai linna eesmärgiks on juba 2030. aastaks saavutada süsinikuneutraalsus.

Hoiame end asjata tagasi

Distantsilt vaadatuna tundus Hiina palju igavam kui kohal olles. See riik on nii mitmepalgeline, seal on kõike. Inimesed elavad ja töötavad nii positiivsetes kui ka negatiivsetes äärmuslikes tingimustes ning eripalgelisus ja vastuolulisus ongi ehk märksõnad, mis jäävad Hiinat kõige enam meenutama.

Kokkuvõtteks tahaksin meenutada Shanghai Future Urban Living tegevjuhi ja kaasasutaja Lu Yingi mõttekäiku. Ta on naine, kes on elanud aastaid nii Hiinas, USAs kui ka Soomes ja tunneb hästi ka Eesti olusid. Ta ütles, et eestlased peaksid rohkem olema uhked selle üle, mis meil olemas on, mitte keskenduma vaid oma puudustele, mis ka alati olemas on.

Osalesime Hiinas ka ülemaailmsel buildingSMART konverentsil, kus tutvustati ehitusvaldkonna erinevate riikide digilahendusi. Enamik neist asjadest on ka Eestis olemas. Vahe on selles, et teised riigid lähevad ja räägivad neist, aga meie hoiame end tagasi ja mõtleme, et need pole veel nii valmis ja lihvitud ning neist veel rääkida ei saa. Ehk siis meie perfektsonismiihalus hoiab meid tagasi ja ei lase särada. Meil oleks võimalus palju enam maailmas silma paista, kui suudame unustada oma alaväärsuskompleksi ning uhkusega rääkida, mida oleme saavutanud ja teinud.