Ehitussektori muudatused on võimalikud läbi kultuuri muutmise koos hankijatega

PRESSITEADE

30.06.2020

Eesti ehitussektori tänased probleemid üle terve töövõtuahela on madal tootlikkus ja aegunud tavad, mis saavad alguse kehvast meeskonnatööst ning vähesest motiveeritusest. Selle olukorra parandamiseks viis Digitaalehituse klaster koostöös Brainteam OÜ-ga perioodil 30.01.2020 – 30.06.2020 läbi IPT Allianss hankemudelite-alase koolitusprogrammi. Koolitustel osales 21 ehitusvaldkonna tippspetsialisti nii era kui avalikust sektorist, kes omandasid projektiteostuse põhimõtetest nii teoreetlised teadmised kui ka praktilised oskused.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Jüri Rass: “Probleemidega tegelemine ehitussektoris saab alguse nende tunnistamisest. Täna oleme seisus, kus ehitusvaldkond vajab mitmeid uuendusi, mida saab ellu viia vaid siis, kui muutuvad ka töökultuur- ja eetika.”

Ehitusvaldkonna probleemid lisaks aegunud tavadele on nõrgad projektlahendused, halb kommunikatsioon osapoolte vahel, venivad menetlused, ametnike otsustamatus, motiveerimata otsused, vead ehitusprojektides, kehv ehituskvaliteet, venivad tähtajad jne.

Digitaalehituse klastri juhatuse liige Tiit Hion: “Muudatuste elluviimine võtab aega, kuid kuskilt on vaja alustada. Õnneks ei pea me jalgratast leiutama, vaid saame toetuda soomlaste 10 aasta pikkusele eduloole ning seetõttu tõime 2020. aasta alguses Eestisse IPT Allianss hankemudelite-alase koolituse.”

Hion lisas, et IPT Allianssi hankemudel võrreldes kasutusel olevatega võimaldab luua paremat väärtust projekti tellija rahale, sest tellija ja teostajad moodustavad ühtse meeskonna ehk alliansi, kes projekti edule keskendudes lähtuvad koostöö, usalduse ja läbipaistvuse põhimõtetest.

Näide: traditsiooniliste ja IPT Allianss projektilepingute vahe

Traditsioonilised lepingud, mis rõhuvad töövõtja ja tööandja suhtele ja kus on täpselt fikseeritud osapoolte vastutused ja kohustused: 

• ehitaja on kohustatud teostama töö lepingu järgi ning vastavalt üldjuhul puudulikele lähteandmetele tugineva lepingu üksikasjalikele nõuetele, mida on hiljem väga keeruline muuta. Projekti huve silmas pidades oleksid muudatused aga mõistlikud;


• tellija delegeerib ja ehitaja võtab enda kanda kõik riskid, mis projekti jooksul võivad ilmneda;


• ehitaja teadvustab ja nõustub, et lepingu osapoolena kannab ta täit vastutust kõikides asjaoludes, mis on seotud lepingu ülesannete täitmisega ning lepingu objekti teostamisega.

Integreeritud koostöölepingud, kus vastutus on jagatud ning eesmärgile pühendutakse koostöös:

• projekt teostatakse innovaatiliselt, ühiselt koostöös ja tõhusalt nii, et see toetab kõiki osapooli saavutama projekti parimat lõplikku tulemust;


• projekti tulemuse ees vastutatakse ühiselt;


• kõik otsused, mida langetatakse, teenivad hankeobjekti parimat tulemust;


• ei langetata otsuseid, mis rikuvad tahtlikult osapoolte õigusi ja ootusi.

Tiit Hion: “Peame väga oluliseks teavitustööd uuenduslikest projektiteostuse tavadest ning loodame väga, et juba käesoleval aastal saame avalikkust rõõmustada teatega esimesest projektist, kus rakendatakse IPT Allianssi põhimõtteid.

Koolituse viis läbi Digitaalehituse klaster koostöös Brainteam OÜ ning Vision OY´ga ning koolitust kaasrahastas EAS Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.