Allianss hankest ühel lehel

25.10.2023

Eesti ehitussektori tänased probleemid üle terve töövõtuahela on madal tootlikkus ja aegunud tavad, mis saavad alguse kehvast meeskonnatööst ning vähesest motiveeritusest. Lisaks tekitavad probleeme nõrgad projektlahendused, halb kommunikatsioon osapoolte vahel, venivad menetlused, ametnike otsustamatus, motiveerimata otsused, vead ehitusprojektides, kehv ehituskvaliteet, venivad tähtajad jne. Allianss hange on just üks lahendus nende probleemide lahendamiseks!

Ehitussektori kolm hankevormi

Viimastel aastatel on Eestis üha enam räägitud vajadusest praktiseerida traditsiooniliste hankemudelite kõrval ka hankemudeleid, mis tooksid lepingutesse rohkem paindlikkust ja läbipaistvust, looksid paremaid võimalusi riskide jagamisele ning solidaarse vastutuse kandmist lepingu osapoolte vahele.

Mõni aeg tagasi tutvustas Rahandusministeerium uusi riigihangete läbiviimise strateegilisi põhimõtted, mille kohaselt peaksid riigihanked tulevikus keskenduma madalaima hinnaga pakkuja valimise kõrval rohkem ka keskkonnahoiule, sotsiaalsele vastutustundele ja innovatsiooni toetamisele.

Senimaani on ehitussekoris levinud hanked valdavalt madalama hinna baasil, esineb ka üksikuid väärtuspõhiseid hankeid, kus hanke hindamisel lähtutakse mitte ainut baashinnast, vaid ka muudest kriteeriumidest. Näiteks hanke: Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3 Kernu – Päädeva lõigu eelprojekti koostamise hindamiskriteeriumites annab kogumaksumus 30% ning töökorralduskava ja gantti diagramm 70% lõpphindest.

Seejuures eksisteerib madalaima hinna ning väärtuspõhise hanke kõrval ka kolmas vähetuntud hankevorm, mida kutsutakse Allianssiks. Esimene Allianss hange on aga Eestis alustatud. Transpordiamet on targa tellijana otsustanud piloteerida uut hanketüüpi Reiu jõge ületava Sindi-Lodja silla projekteerimiseks ja ehitamiseks ning Tartu linn soovib piloteerida Allianss hankemudelit kahe munitsipaalmaja ehitamisel.

Allianss hange erineb oluliselt traditsioonilistest hangetest

Allianss hankemudel on hanke vorm, kus omanik/tellija ning üks või mitu teenusepakkujat (arhitektid, projekteerijad, ehitaja(d), tarnijad, jne) töötavad ühtse integreeritud meeskonnana, et teostada projekt ühiselt sõlmitud äri- ja hankelepingu alusel, kus nende ärilised huvid on seotud otseselt projekti tegeliku lõpptulemusega. Praktikas tähendab see seda, et tellija, projekteerija ja ehitustöö teostaja moodustavad lepingu alusel ühise projektiorganisatsiooni, mis töötab ühiste eesmärkide ja läbipaistvuse põhimõttel ning kus kõik osapooled jagavad nii negatiivseid kui ka positiivseid riske. Lihtsamalt öeldes sõltub projekti tulemust mitte ainult ehitajast, vaid sellest, kuidas eelnimetatud osapooled projekti teostuse käigus koostööd teevad. Allianss hankemudeli peamised põhimõtted on olulisemate osapoolte varasem valimine, kaasamine, üks ühine leping, üks ühine projektiorganisatsioon, ühine otsuste langetamine, ühine äriloogika, riskide ja kasude ühine jagamine ning ühine vastutus nii projekti ettevalmistamisel, kui ka elluviimisel.

Kuna hankemudel eeldab kõigi osapoolte vahelist usaldust, siis on hankes kasutatavad hindamiskriteeriumid unikaalsed ning hanke esemega otseses seoses. Eelpool mainitud Sindi-Lodja silla ehitushanke hindamiskriteeriumides annab projektimeeskonna referentsid 20%, objektipõhiste kaasuste lahendamine 20%, projektijuhtimise- ja koostöövõimekus 20% ning hind 40% lõpphindest. Seejuures hinnatakse kaasuse lahendamist ning projektijuhtimise- ja koostöövõimekust tellija poolt korraldatud töötoas. Töötoas hinnatakse tiimide sisest koostöövõimet ning loodud lahenduste kvaliteeti. Seejuures on kõik ülesanded seotud Sindi-Lodja silla projekteerimise ja ehitamisega. Töötubade puhul seisneb erinevus seniste väärtuspõhiste hangete puhul selles, et pakkujatel ei lasta ülesandeid nn kodutööna teha ja siis tellijale esitada, vaid ülesannete lahendamine toimub tellija juures etteantud aja piires nende parimate võtmeisikutega, keda pakkumuses esitatakse.

Tavapäraselt kasutatakse Allianss hangete puhul läbirääkimistega hankemenetlust, mida on samuti ehitushangete puhul siiani väga vähe kasutatud. Läbirääkimiste puhul on võimalik juba hankemenetluse etapis alustada projekti arendamisega ning hankijal täiustada ka hankedokumentatsiooni. Hinnapakkumuse puhul ei küsita pakkujatelt, kui palju saab olema projekti hind, vaid selle asemel tuleb pakkujatel esitada oma töötasu soov, mida nad soovivad saada kompensatsiooniks lisaks otsekuludele.

Avalik sektor näeb Allianssis võimalust

Endise Tartu abilinnapea, Priit Humali sõnul näevad probleeme tänase riigihangete süsteemiga kõik osapooled. “Avatud koostöö laialdane kasutus erasektori hangete puhul tõestab selle efektiivsust ja mõttekust. Avalik sektor peab muutuma efektiivsemaks ning Allianss hanked on probleemi lahendamiseks selge võimalus,” lisas Priit Humal.

Anti Palmi, Maanteeameti ida teehoiu osakonna juhataja sõnul on üheks avatud koostöö hanke eeliseks see, et projektlahendus ei ole paigas ning selle tekkimisel ja kaalumisel on kaasas ka töövõtja. “Kui tuua sisse ka Allianss ärimudel, siis see avab omakorda uue tahu. Allianss ärimudeli kohaselt ei finantseeri ehitaja ehitust – ehk kõik kulud kaetakse oluliselt kiiremalt. Tingimus on, et kulu peab olema eelnevalt ka töövõtja poolt tehtud. See omakorda parandab aga otseselt alltöövõtjate motivatsiooni osaleda – saame objektile parimad meeskonnad. Sellest edasi tekib areng, kus ettevõtted otsivad efektiivsust. Põhiline takistus Allianssmudeli laialdasemaks levikuks on otsese kogemuse puudus ning sellest tekkiv mõningane usaldamatus stiilis „kas tõesti nii saab“ ja „kas tõesti siis muutub töövõtja“ ja tegelikult ka „kas tõesti siis muutub tellija,” lisas Anti Palmi.

Endise ehituse asekansleri, ehituseksperdi Jüri Rassi sõnul peavad riik ja laiemalt avalik sektor olema eeskujuks targa tellijana ehitusinvesteeringute kavandamisel ja ehitushangete läbiviimisel. “Traditsioonilised hanked, eriti suuremahuliste, keeruliste, pikaajaliste ja suuri riske sisaldavate investeeringute puhul ei anna häid tulemusi, millele viitab ka muu maailma, sh naaberriigi Soome kogemus. Koostööpõhised ehitushanked (tuntud ka kui Allianss, IPD, partnerlus-, liit- jt hanked) tagavad investeeringute parema ettevalmistamise ja läbiviimise eesmärgiga püsida eelarves ja ajagraafikus ning isegi hoida kokku raha ja aega. Hästi hallatud ehitusprotsessi käigus tekivad ka innovaatilised ja ressursse säästvad lahendused, mis on parima elukeskkonna loomisel ja rohepöörde elluviimisel eriti olulised,” lisas Jüri Rass.

Allianss hange on Soome näitel ennast tõestanud

Allianss ja IPT-mudelite ja meetodite kasutuselevõtt on käivitanud kogu Soome ehitussektoris mõjusaid ehituskultuuri ja -tavade muutusi. Peamiselt vähese tootlikkusega ja paljude vaidlustega seotud sektoris räägitakse nüüd üha enam koostööst, tõhusama juhtimise vajadusest ja pidevast parendusest.

Eesti tellijaid kannustab Soome eeskuju ja 10 aastane positiivne kogemus Allianss hangete läbiviimisel. Allianss hankemudeli piloteerimist soosib osalt ka tänane majanduslik olukord, kus liigne riskide delegeerimine töövõtjatele tõstab olulisel määral pakkumuste hindasid, mis ületavad sageli tellijate eelarvelisi võimalusi ning hanked lõpetatakse lepinguteta.

Soome kinnisvara-, ehitusvaldkonna projekte ja teenuseid teostatakse täna üha enam integ- reeritud viisil ning riskide ja kasude jagamisele põhineval lepingumudelil. Käivitatud on ligi sada integreeritud projektiteostusele (Integ- rated Project Delivery) põhinevat hanget, mille kogumaksumus ületab juba 8 miljardit eurot. Ligi 24% alustatud Allianss hangetest on taristu hanked, hoonetega seotud hankeid on ligi 70% ja teenuste ning teiste valdkondade hankeid ligi 6%. Uusehitiste osakaal on 75% ning renoveerimisega seotud projektid moodustavad 25%.

Sihthinna võlu. Sihthind on Allianss hankemudeli üheks vundamendiks. Tellijal on paika pandud valulävi, ehk piirsumma, millega ta peab mõistlikuks mingit objekti realiseerida. Olgu selleks siis lasteaed või liiklussõlm, igal objektil on tasuvuspiir või valulävi. Esimeses etapis, milleks on arendusetapp, võetakse sihthind piiriks ette ning projektlahendust võrreldakse pidevalt objetki eesmärkidega. Oluline on kõik objektile püstitatud funktsionaalsed ja kvalitatiivsed eesmärgid täita või need võimalusel ületada. Seda kõike tuleb teha sihthinna piires, vastasel korral on oht, et objekt ei realiseeru. Kõik osapooled on motiveeritud leidma lahendusi, et jõuda parima tulemuseni.

Kogemused tellija ja teenusepakkujate integreerimisest on toonud esile mitmeid kasusid. Tellijal on võimalik kasutada erinevate osapoolte teadmisi ja kogemusi juba hanke ja projekti algusest, kui projekteerijad ning ehitajad töötavad välja lahendusi ning teostusplaani tihedas koostöös. Ühine projekti arendusetapp toetab paremate projekti lahenduste, teostusplaani, paikapidavama eelarve väljatöötamist ning osapoolte omavahelise koostöö kasvatamist. Riskide ja kasude jagamine kannustab kõiki osapooli saavutama projekti puhul paremaid tulemusi ning eelarves ja ajagraafikus püsimist.

Sihthinnas püsimise nõue annab võimaluse operatiivselt muuta ehitustehnoloogiat või kasutatavaid materjale selliselt, et säilib nii visuaalne kui kvalitatiivne väärtus. Muudatuste juhtimine on oluliselt paindlikum kui valmis projekti järgi ehitamisel, kuna projektlahendus ei ole olnud hankemenetluse tõttu nö lukus. Tihti on projektides ette antud materjale, mille kättesaadavus, hind, eluiga või funktsionaalsus ei ole projekti eesmärkidega parimas kooskõlas. Samas on juba sõlmitud lepingus mõne projekti osa läbipaistev muutmine raskendatud, mis omakorda paneb lepingu osapooled raskesse olukorda.

Praktiliselt kõik IPT projektid on saavutanud ajakava ja eelarve eesmärgid. Neil üksikutel juhtudel, kus IPT projektid on ületanud sihthinna, on siiski IPT lepingu- ja ärimudeli tingimused toetanud tõhusalt projekti edukat teostust. Sihthinna ületamisel jagatakse ülekulu tavaliselt tellija ja teenusepakkujate vahel 50/50.

Alliansi eesmärk on koos õnnestuda. See tähendab seda, et lõpptulemuse puhul on täidetud kõikide osapoolte ärilised eesmärgid – tellija eesmärgid projektile, töövõtjate eesmärgid saada algselt soovitud töötasu ning kõikide ühine eesmärk ületada ootusi ning saada selle eest ka boonustasu.