Madis Avi osales EV Vabariigi Presidendi ümarlauakohtumisel

EV Vabariigi President Kersti Kaljulaid korraldas 27.05 kell 13.30 veebipõhise rohepöörde ümarlaua, kus erinevate sektorite esindajad arutlesid, kuidas muuta meie riik keskkonnasõbralikumaks ning kuidas vähendada co2 jalajälge. Teiste seas oli kutsutud ka Digitaalehituse klaster. Kõik osalejad tegid Presidendile omapoolseid ettepanekuid keskkonnateemade arendamiseks.

Presidendi ümarlauad hakkavad toimuma regulaarselt ning seal jagatav info ja nõuanded saavad sisendiks keskkonnaalases seadusloomes.

Klastri esitatud ettepanekud EV Vabariigi Presidendile

Eestil on võrreldes teiste Euroopa riikidega puidutööstuses suurima puitmajade eksportijana konkurentsieelis. On teada, et puit ehitusmaterjalina on oluliselt keskkonnasäästlikum, kui teised levinud materjalid. Mitmed riigid on hakanud eelistama puitehitisi just CO2 vähese jalajälje tõttu ning puitu kasutatakse ka rekonstrueerimisel.

Eksportturgude säilitamiseks on oluline vähendada süsinikujalajälge. Hoonete ehitamiseks vajaminevate materjalide tootmise, transpordi ja jäätmete taaskasutamise CO2-heite arvutamiseks puuduvad hetkel piisavad andmed ja metoodika. Kui meie välisturgudel tegutsevad ehitusettevõtted või ehitusmaterjalide tootjad ei oska arvutada oma ehitiste või toodete CO2 jalajälge, siis võib juhtuda, et lähitulevikus kaotavad nad võimaluse nendel turgudel tegutsemiseks.

Ettepanek: luua regulatsioonid ja kompetentsikeskus. Vaja on CO2 säästliku ehituse kompetentsikeskust, mis koguks kokku know-how (metoodikad ja võtted erinevates mõõtkavades) ja viiks läbi pilootprojekte ja koolitusi.

Ettepanek: toetada tehaste tootmisprotsesside üleminekut CO2 neutraalsusele, sest tulevikus suudavad eksportida vaid need ettevõtted, kelle tootmiseks kuluv energia on “roheline”. Seda saab Eesti tingimustes tagada ainult läbi lokaalsete ja innovatiivsete jaamade, kus näiteks CO2 salvestatakse raudbetoonelemendi sisse või terase tootmisel eralduv CO2 eraldatakse.

Eesti kõrge digitaliseerituse tase annab meile eeliseid. Riikides, kus lähiaastatel kehtestatakse CO2-heite vähendamise regulatsioonid, luuakse ka ehitusmaterjalide andmebaasid, milles kaardistatakse ära enamlevinud ehitusmaterjalid ning nende tootmisel tekkiv CO2 heide. Teada on, et loodavad andmebaasid on oma olemuselt küllaltki lihtsustatud. Kui me oma digioskuste ja -võimekusega loome Eestis toodetavatest ehitusmaterjalidest kvaliteetse andmebaasi, siis võiksime pakkuda oma teadmisi ja oskusi teistele riikidele. Lisaks võimaldab BIM (Building Information Model) tehnoloogia projekteerimises arvestada lihtsalt materjalide ja logistika jalajälge, kuid regulatsioon ja nõuded selles osas veel puuduvad.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on loomisel e-ehituse platvorm, mis ühendab ehitatud keskkonnaga seotud andmed ja teenused ning teeb need ühest kohast kättesaadavaks. See aitab muuta avaliku sektori teenused kiiremaks ja läbipaistvamaks. Näiteks erinevate lubade ja kooskõlastuste menetlused hakkavad sujuma ladusamalt. Ühtlasi on erasektoril võimalus pakkuda platvormil ka oma teenuseid, mida saab hõlpsalt liidestada avalike andmetega ehitatud keskkonna kohta. Sinna hulka kuuluvad ka CO2 jalajälje arvutamiseks vajalikud andmed, mis saavad tulevikus üha rohkem tähelepanu.

Nii ministeeriumis kui klastris tehakse koostööd lähiriikidega. Soomega on koostöö eriti tihe, sest nemad pööravad CO2 vähendamisele keskmisest rohkem tähelepanu. Soome soovib saavutada CO2 neutraalsuse aastaks 2035 ning süsinikunegatiivsuse aastaks 2040. Ehitiste ja ehitusmaterjalide süsinikujalajälje vähendamine on üks osa väga ambitsioonikast kliimapoliitikast.